Sunday, May 31, 2009

''Tee sõbra majja pole kunagi pikk''. Vene vanasõna:)

Pean lihtsalt mainima, et mul on nii hea meel, et mul on niiiiiiiiiiiiiiiiiii head sõbrad ja klassikaaslased:)
Alustades Maarjast, kes spontaanselt minuga täiesti pärapõrgusse ehk Tamsalusse valmis oli tulema ja Nõuka aega meenutama pidi( see tasus end TÄIEGA ära). Tõnis, kes eile Rauno juurest öösel rattaga koju sõitis, Priit, kes ei jäänud sellele suurele jänesele käepigistuses alla!!! Rauno, kes oli parim host üldse ja jääb alatiseks mu koodipäikeseks:) kõrbend Kertu, tõbine Camme, susan-rõbak Laura, ripsmed-värvimata-Liisu, ülitugev ja naiste au kaitsev Mannu, alati abiks Siiri, kaksikud, kes mu sealt pärapõrgust väga mugavalt Rauno juurde arrangeisid, kahetsev Maarja, ilus Kentsu, ilus Bretu ja kõige ilusam Kätlin!!! Ja muidugi kõik teised maailma-parimad klassikaaslased!
See hüper-super pilt on Maarja tehtud muide.

Eile olin siis teist õhtut järjest Rauno juures ja selle peale siis tsitaat, et tee sõbra majja pole kunagi pikk. Sest see kord oli mul ikkagi suht:) Käisin juuksuris, siis päevitamas, muide olen tooni võrra tumedam kui varem, aga siiski umbes nelja tooni võrra heledam kui kõik teised. Ajasin terve päev seda kaksikute kontserdi asja, tahtsin väga minna. Kes ei tea, siis nad pidid Tamsalus kooriga Bohemian Rapsodyit laulma. Tamsalu päevad on. Aga minul ei ole lube, VEEL. Nii et ma ajasin auto asja. Plaanisime Tõnisega minna. Lõpuks siis kui ma olin juba sõiduvahendi nö muretsenud, pärast sadant kõnet, ütles Tõnis, et ta siiski ei taha tulla, sest ta on Rauno juures juba nagu pere ja ei taha lahkuda:) Siis otsustain ka mitte minna kuni helistas Märt ja ütles, et muretses meile transpordi koju. Nii et oli siiski minek. Jooksime, Maarjaga Augiga, viimase bussi peale Tamsalusse, aga ei jõudnud. Õnneks saime viimaks siiski kohale, minu nunnu issiga.
Kui me tamsalusse jõudsime mõtlesime, et oleme sattund Nõuka aega, kõik oli nii vana ja publikuks olid memmed ja väikesed lapsed. Meie vastas istus mingi puudega naine, kes oli väga erutund mingi esineja pärast. Väga imelik oli olla, mõtlesime, et kuhu me nüüd küll sattunud oleme. Aga lõpuks tulid noored ka kohale, me isegi soetasime endale paar sõpra:)
Kontsert oli väga vinge, Queen oli lahe, nad olid valgetes sokkides ja kinnastega ja see oli parim koori esitus, mida ma siiani näinud olen:) Kahjuks ei tulnud pildid välja. Pärast seda oli vist maailma kõige naljakam kontsert. Tehti nõuka aega järgi, ma ei teagi mis see täpselt oli. Aga tõesti, see oli kõige parem, pärast Lenny konserti. Tekitas emotsioone ja sellega seoses on mul veel üks saladus, aga igal juhul, täiesti ÜLLATAV! Kõige rohkem meeldis mulle see, et sai lihtsalt karjuda, plaksutada, naerda ja vilistada millal tahtsid:) Väga vaba ja naljakas meeleolu oli saalis. Pärast saime Hagari omanikuga Rauno juurde, mis oli väga naljakas, sest mul polnd õrna aimugi kus see õige tammede allee on, neid on Nertsas mingi mitukend. Õnneks Maarja tundis ära.

Täna ärkasin eriti hilja ja tegelesin meie perepiltidega. Lisan siia paar pilti oma maailma kõige nunnumast õest:)






Meie kahe kõige kõige kõige kõige kõige suurepärasema ilusama toredama noore, hea ja üldse KÕIGE KÕIGE KÕIGE KÕIGE KÕIGE KÕIGE parema emmega:)













Thursday, May 28, 2009

''Kõik algused on toredad.'' Johann Wolfgang Goethe

Tere kõigile:) Jälle.


Otsustasin tehniliste probleemide pärast siia kolida:)

Mul on hea meel, et ma võin nüüd kõigile piinlikust tundmata oma blogi aadressi öelda. ''Brightest star'' ei olnud tõesti parim valik:) Aga ka see blogi sai oma nime laulu järgi. Mu lemmiku Laura Marlingu samanimelise maailma parima ( kõik teavad, mida see minu suust tähendab) loo järgi.

Mulle meeldib siin veel see, et saab muusikat lisada, ma kadestasin Maarjat juba päris pikka aega. Ja pealegi, nüüd olen ma ka teistega samal saidil, nii on lihtsam.

Otsustasin veel, et kirjutan iga kord mingi hea tsitaadi. Alustan näiteks alati tsitaatidega. Ostsin endale ju Vello Lääne aforismite kogumiku, see on suurepärane!!! Nii saate teie ka sellest midagi!

Muide, tsitaadikogumikud ongi vist parimad raamatud. Olen seda nüüd kaks päeva ringi kandnud ja lehitsenud. Paneb naerma, või pigem üle terve bussi turtsatama, ja ka mõtlema ja veelkord mõtlema.

''Minu Eestimaa püsib minus,ta põldude ristikulõhn.Minu Eestimaa püsib minus,ta keel ja ta kodune õhk.'' See pilt on muide tehtud minu ja Maarja ''Rakvere rattarikkaks'' päeval:)

Ärkasin täna hommikul ja mul meenus, et on see ainetundjate autasustamine Rakveres. Otsustasin kohale sõita, aga jäin esimesest bussist maha. Teisele jõudsin. Üritus oli leebelt öeldes jube. Saime auhinnaks jälle need samad mälupulgad nagu eelmine aastagi, korraldajate kreatiivsus on muidugi laes. Muusikakool laulis meile neli laulu. Rujat ka muide:) Ja siis tantsis meile Esteetika- ja tantsukooli( no offence, Kristi;) ) noorem grupp NELI tantsu! Muusikaks oli muidugi mingi ''move your body'' lugu. Väga teemasse.

Ja kõige tipuks oli siis korraldaja geniaalne lõpulause: ''Loodame, et tegime teie päeva erilisemaks, kui see teil TAVALISELT on.'' Mõnus. Nad vist mõtlevad tõesti, et me oleme kõik no-life nohikud.

Pärast jäi Lisette väga SPONTAANSE otsuse tagajärjel terveks päevaks minuga Rakveresse:) Käisime poodides, Põhjakeskus jee. Sõime isegi jäätist, esimene kord see aasta, minul vähemalt.
Mõnus oli üle pika aja selle kadunud tüdrukuga olla:) Ja tahaks juba nii väga seda aega, millest me rääkisime. Tallinn, Stockmann, tead küll:)

Homme on mul plaanis mida nämmat süüa teha. Ja võib-olla Rauno juurde minna.

Olgu, lõpetan siis tsitaadiga Bretule, Laurale ja Kentsule:
''Ajalugu on luupainaja, millest püüame ärgata.'':)

Aga ajaloo kohta on mudiugi kõige paremini Kadri ise öelnud- et võiks olla nii, et mida ei mäleta, seda pole olnud:)

Tsau-tsau.