''Spontaneity has its time and its place.'' A.F.Burns

Ärge lööge mind palun, (okei, tegelt ma tean, et mul pole enam midagi karta, sest Laura J. sõidab ka ülehomme ära, agaa...) aga jah, ma otsustasin teha spontaanse reisi Saksamaale. Mõtlesin-arutasin, mida teha oma sünnal... ja no ei tulnud head mõtet. Aga kodus ma olla ei tahtnud, nii et valik oli- kas Saksamaale või Oseetjasse sõita. Tähendab, Oseetjasse ma ei sõida veel, sest nagu ma juba mõnele seletanud olen, olen ma seal suht nii öelda ''uue elu sissetooja''. Ja ma lihtsalt ei saa sinna kohale ilmuda kleidis, mida ma olen juba eelmine aasta kandnud. Ma lugesin selle lause praegu üle, kõlab jah päris roosade-geelküünte-tibi jutuna, aga tõesti- NAD PETTUKSID:)
Selle pärast otsustasin Saksamaa kasuks. Emme ostis pileti alles eile, nii et vabandust kõigile, kes äkki end puudutatuna või reedetutena tunnevad, sest ma ei teavitanud neid ette.

Jah, homme hommikul kell 9 on mul juba ''deit'' emmega Müncheni raekojaplatsil.
Aga olgu, minu eilsest päevast siis.

ESITEKS, teate neid prille? Prillid, suur nina, kulmud ja vuntsid, neli ühes?
Käisime eile Kadri ja Mai-Liisiga, ka EKAst:), lõunatamas ja äkki hakkas Kadri täiega naerma..ja naeris ja naeris ja naeris. Meie vaatasime ümberringi ja ei näinud midagi naljakat. Siis ta ütles, et vaadake seda meest seal... ja näitas ühe teksatagis tüübi poole. Me vaatasime, ei näinud midagi naljakat. Siis ta ütles:'' Teate neid prille, kus nina...'' ja hakkas jälle naerma, aga meile jõudis kohale ja me hakkasime ka kaasa naerma. Põhimõtteliselt- meie taga lauas istus mees, kelle nina-vuntsid-prillid olid TÄPSELT nagu need, mängu omad. Ma pildistasin teda isegi teie jaoks:)

Ja Kadri jaoks tegelikult. Siis tegime petekat ka. Mai-Liis istus ette ja ma nö pildistasin TEDA.

Jah, siis sai nali läbi, sest mees läks ära.

Pärast läksime lahku, tahtsime Kadriga Jääaeg 3 vaatama minna, aga see oli väljamüüdud. JÄLLE. See oli mul selle nädala jooksul juba 3. kord. Ja me otsustasime minna EKA peahoonesse lahedaid seinu pildistama minna. Meil oli muide sel samal päeval joonistamise eksam seal. Ja ma lihtsalt VAIMUSTUSIN nendest seinadest. Au sõna, lihtsalt vaadake: kõnni koridoris ja naera end surnuks:)

See on GAGA.

Jah, see on mitme dimensiooniline nali. uurige pikemalt:D

See on Obama mingi South Parki tegelasega vist.

See on minu arusaamist mööda Savisaar.

Suurim on muidugi armastus<3>Selliseid oli vanalinnas ka päris mitu tükki:)

EKAs liiguvad ahvid.

Huvitav, onju?

Samara lapsena. Tegelt ka, see oli väga hirmus.

Elektriku koduuks:)

Love is in the air, eksole:)

JA minu lemmik:D Jõuluvana aktimaal:)Ning muidugi oli tüüpilisi ka, EKAs on ka igat taset:)

Ma jätsin ka muide paar jälge sinna seintele. Aga mitte midagi sellist nagu see ülaltoodu. Liblikaid, liblikaid joonistasin molbertile ja ustele:)

Okei, ja seejärel nägin väljas maailma kõige peenemat tüdrukut. Kahjuks ei õnnestunud mul temast head pilti saada kuigi ma jälitasin teda terve tunneli jagu. Aga ta lihtsalt jäi piltidele okeilt. Tegelikult nägi ta väga HAIGE välja.

Siis muutusin ma jalgpalluriks. MUIDE, ma täiesti sobiks mingiks hispaania jalka-meheks, mulle tundub vähemalt:)

Siis muutusin ma tulnukaks, sest me siiski läksime pärast Jääaeg 3 vaatama.

Maarja digimuutus ka. Muide, jääaeg 3-st. Täiesti pask. EI SAÀ MINA ARU, miks need filmid nii armastatud on. Ma naeratasin võib-olla paar korda. Ühe korra naersin ka, aga mitte multika vaid mu kõrval istuva poisi küsimuste peale. Ta oli mingi 4-5 ja rääkis oma emaga otseses mõttes vahetpidamata. Küsis talt küsimusi nagu, et ''Kuhu nad läksid? Miks nad läksid?Miks ta puu otsas on?'' jne. Ja siis kui see mammut beebi sünnitas, küsis poiss emalt jälle:'' Emme, aga kust see beebi välja tuli?'' MITU KORDA kõva häälega, sest ema ei teadnud vist, mida talle vastata:)

Aga jah, Jääaeg on pask.

Siis käisime Vanalinnas uudistamas. Käisime mu lemmiku ''Vaagnaga naise'' juures.

Ja mu lemmiku küsimuse juures ka:) Elu televisiooni- on minu arvamus.

Mu lemmikkoht.

Muide, KES EI TEA, EKA sisearhitektuuri osakond on see kollane alumine hoone.

Mu suur armastus: latern.

Ja mu uus salapärane tänav..

Jee, ja siis mu tänane päev.. Siin ta on.

Põhimõtteliselt- ärkasin ülesse, EI LUGENUD Hemingwayd, sest see on mul läbi.Vaid läksin poodi ja ostsin Üllele kommikarbi, mille ma talle siis pärast rõdule viskasin, et teda mitte äratada. Siis sõitsin EKAsse, tund aega varem kui tavaliselt, sest täna oli viimane päev, tööde riputamine:)

Igaüks sai endale 75 cm osa seinast. Siin on minu oma:

Ei näinudki halb teiste kõrval välja, täiesti OK. Siin riputab Kadri oma tööd. Viimane nagu alati:)

Ja SIIS saime oma VIIMASE ülesande. Teha ehitusemessile värav, mis paistaks 100 meetri kaugusele ja oleks kuidagi teemaga seotud. Materjalideks aint 20 cm pikkused liistud. Hinnatakse PÜSIVUST ja visuaalset huvitavust. Alguses olin väga segaduses, mõõtkava oli arusaamatu. Lõpuks aga koitis. Ja hakkasin tegema. See on tulemus, pole paha minu meelest. KAUGELT.:D Lihtne ja huvitav. Suht.

Ja siis, oi üllatust, tuli see Taivo või Toivo või ma ei tea, põhimõtteliselt EKA sisearhitektuuri kõige tähtsam mees ja teatas, et meil tuleb nüüd TÖÖDE KAITSMINE. täiesti ettehoiatamata! Ja noh, see oli väga närvesööv. Aga lõpuks läks mul siiski hästi vist, sest nad eriit ei virisenud. See sama Toivu/taivo arvas ainult, et mu riidenagil olev peegel on nagu šoti pragu, midaiganes see ka ei tähendanud.

Siis kohtasin Marijat. Ja me läksime Kompressorisse, kus ma sain TULIKUUMADE õnnesoovide osaliseks:D Haha, igal juhu. Kompressor on veel pasam kui Jääaeg 3, ärge sinna kunagi minge.

Ja siis käisime Tallinna lillefestivalil. Seal esines mingi Sigmund Rosi taoline mehike, no tegelikult meeldis mulle seal lihtsalt olla... midaiganes:) Ja sellise asja tahan ma Oseetjasse lilleaeda ehitada:)