''Enamiku varje siinses elus põhjustab meie endi seismine päikesepaistes'' Ralph Waldo Emerson

Ja Goethe on ka öelnud, et mida rohkem valgust, seda tugevam vari. Seda tunnen minagi praegu. Kõik läheb väga hästi. Põhimõtteliselt. Paremini kui ma oleks võind loota. Iga päev on aktiivselt sisustatud, viimasel ajal on jah, tõesti, iga päev midagi põnevat toimunud, mingi hea uudis tulnud, vahest isegi mitu. Vahest tunnen isegi, et mu elu on lihtsalt lebo ja kõik tuleb iseenesest minu juurde.

Aga ma tunnen, et kõik on valesti, väga valesti. Ma olen vist EMO.

Nüüd aga headest asjadest- REKKi sõnumid on tulnud, nagu te kõik teate. Ja muidugi teate ka mu eksamitulemusi enam-vähem. See on kõik nii hea. Ma ei tea, mis parandajad seal küll istuvad, aga minuga on nad väga helded olnud. Inkas soovisin saada üle 75, sain 86. Matas tõesti, te kõik teate, et ma PÄRISELT arvasin, et kukun läbi ......ja muidugi siis see ka, et ma ei ostnud isegi kleiti ja et ei lastnud emal lennupiletit lõpetamisele osta, sest arvasin, et seda ei lähe tarvis... EKA ( EKA on Eesti Kunstiakadeemia, sest tuli välja, et kõik siiski ei tea:)) Sisekujunduse mõtted olin täiesti peast visanud, täielikult. Pintslit ja pliiatsit polnud väga väga pikalt kätte võtnud, ei olnud ju enam mingit lootust, sest EKA lävend oli mata 30 p. JA ma ületasin selle!!! Jejee. Noh, muidugi kui ma nüüd oma punktiarvu vaatan, on 36 ikka väga hale, viib mu keskmise muidugi ka väga alla.. Aga arvestades kõike, ei oleks saand üldse paremini minna! Ja siis oli veel saksa keel- 98 punkti. Jah, ja tõesti, mind härib, et see ei ole 99.
Igal juhul kavatsen minna pärast neid eksameid vaatama, et kus mul saksas see üks punkt kaduma läks, sest teist ma tean. Ja et teada saada, kuidas on VÕIMALIK, et ma matas nii palju punkte sain.

Mata sooritamise eest sain endale väikese spontaanse kingi lubada- uue sõbra!

Põhimõtteliselt ostsin ta selle pärast, et ....... armusin temasse esimesest silmapilgust. Mõtlesin, et tahaks sellist retro ratast, tahtsin kusagilt vana kasutatud ratta osta, aga siis kohtasin Hawaii Ekspressis teda....... Mmmm. Ja tema iste, beež värv ja veidi ka roosat võlus mu täiesti ära. Ostsin talle ette korvi ka, nüüd on ta eriti šeff:) Ta on tõesti väga-väga-väga ilus. Ah, ja muidugi ostsin ma ta selle pärast, ET mul oli järgmine päev sõidueksam ja ma arvasin, et kukun selle läbi... siis oleks saand rattaga vähemalt veidigi kuhugile sõita:)

Kõige parem tunne oli sõita rattaga Udrikust koju, kuulates Biitleid:) Koju jõudes tuli muide välja, et mu EMA ja õde, kes pidid selleks ajaks juba Saksamaal olema, jäid oma lennukist maha, haha. Ma ütlesin neile mingi 10 korda, et SÕITKE JUBA:D Paras.

Pärast mata tulemuste teadasaamist haaras mind muide jälle selline TUNG midagi teha. Korrastasin oma ''kunstinurga'', aga midagi TEINUD ma veel pole. Kahjuks ei kuulu mu kunstioskuste hulka ilusate fotode tegemine... nii et see siin on niru.

Siis, järgmisel päeval oli mu sõidueksam, kuhu ma läksin niisama... suvalt. ARKi jalutades tundsin aga küll, et okei, olen närvi minemas. Siis sain Maarja Augilt veel SMSi, et ''You can do it''. Ja kuigi see oli väga lihtne ja üle-üle-ülekasutatud lause, mõjus see. Muidugi läksin ma pärast jälle närvi veidi. Muide, leidsin hea võimaluse närvilisuse peletamiseks- kuulata nii kõva muusikat kui võimalik. Kuulasin Bloc Party Mercuryt ja tõesti, mu kogu keha töötas ainult selle nimel, et seda muusikat lihtsalt TALUDA ja närveerimine kahanes. Jason Mrazi kuulasin ka, ta ka rahustas. Tema ''Close your eyes, take deep breath, go your own way''...

Ja saingi load kätte. Minuga sõitis ARKi juhataja. Nüüdsest üks mu lemmikuid mehi maailmas:) Ta oli nii hea-tore-südamlik. Kui ma pärast suht otseses mõttes rõõmust kilrjudes ARKi jooksin, et tunnistusele templit saada, siis kõik olid minuga koos nii rõõmsad, kõik naeratasid täiega, üldse oli hea:) Tõin natukene rõõmu nende päeva ka. Ainult see sama Janne oli seal vihase näoga. Kellegi teooria kohaselt tahab ta olla ainuke naine maailmas, kellel on load, selleks, et mehed siis ainult teda imetleks! Kahju oli muidugi ta lootused purustada....NOT.

Igal juhul.. siis hakkasin helistama inimestele. Ja päriselt, see oli masendav, sest ma helistasin otseses mõttes mingi 10le inimesele ja mitte keegi ei võtnud vastu!!! KÕigil oli kas väljas või siis kutsus. Ja arvake ära, kellele ma siis lõpuks helistada otsustasin ja kes tõesti toru vastu ka võttis, esimesena??? Meie Pung:) Meil oli ju mõlemal see ühine lubade probleem, nii et ma lubasin talle, et annan teada, kuidas mul eksam läks. Ta oli üli-üli-ülirõõmus:) Ta on nii hea:)

Samal päeval pidin minema lõpukleiti ostma, aga otsustsain, et pesen parema meelega autot Võtsin Maarja Augi, jälle, peale ja sõitsime pesulasse, kus ma täiega HÄSTI hakkama sain:):D Tegelikult sõitsin sinna torule otsa ja palusin ühte teist meest, et ta sõidaks autoga sinna pesulasse sisse:D Ta siis jäigi oma sõbraga meid sinna vahtima, kuni auto pesulas oli. see ei olnud mõnus.

Pärast käisime Palmses, võtsime Jamsa ka peale, nägime Leot. Leod? Hmm:) See on sama nagu bagass/pagass? Käisime Võsul ka Siiril külas korraks.

Ja eile oli mul rattamatk Nertsa koos Kentsuga. Meenutasime vanu aegu.. :) Seal oli nii ilus! Okei, ja siis käisime pärast Pihlakas söömas. Seejärel võtsime peale teised PIIGAD, Bretu, Maarja ja Laura.. ja sõitsime Käsmu, kus oli minu hingelinnu ALENDERI mälestuseks kontsert, mis on siis Viru folki raames....? Seal oli tore. Istusime teki all ja kuulasime.. Muidugi ei olnud see nii võimas. Ma ei arvanudki, et see saab olla väga võimas. Mõni laul tekitas veidi emotsioone, aga... noh, ma ei pettunud ka. Selles mõttes, et mu lootused ei olnudki kõrged. Aga igal juhul oli seal väga ilus... ja Margus Vaher (?) laulis muhedalt, hästi.. ja Arnol oli super outfit ja super sammalhabe.. Lenna üllatas mõnel hetkel positiivselt, aint mitte siis kui ta ''Kooooe--hääl katkeb-r'' laulis. Ja see eit punases, see oli täiesti äraeksind sinna vist.

Ma armastan seda Alenderi pilti muide väga-väga-väga!!!

Okei, ja siis õhtu parim osa oli see, kus me oma laserdatud naabritest mööda tahsime sõita ja näidata, kui haledad NAD on (sest nad sõitsid ennem meie ees umbes 20-ga terve tee ja neist ei saand mööda ka, sest nad sõitsid tee KESKEL ja olid kurvid) ja... siis mu auto suri vist miingi 15 korda otseses mõttes välja:) Ma nägin, et mu sõidukaaslased täiesti surid häbi kätte, Maarja vajus väga madalale, Kentsu ''NO TÄITSA PERSES'' ütleb vist kõik ära:D Õnneks ei olnud mul mark, natukene kurb meel, et mul see sõit veel eriti käpas pole, aga muidu oli isegi pärast naljakas. Ainult minul vist:)

Mõtlesin sõita täna Mannu juurde Oandusse, aga mõtlesin ümber, ei jõuda, sõidan homme...Võtan kellegi kaasa ka siis. Priidu näiteks, kui ta tuleb.

Ja peaks veel mainima, et isa on täielik pain in the ass viimasel ajal.:(

Ah, ja tulles tagasi oma sissejuhatava tsitaadi juurde, siis hiina vanasõna ütleb:

''Kiru ennast, aga mitte Päikest, et sinu aed ei õitse.''