Tai 5:) ÜRITAN teha kiirpostituse:)

Täna on mu saatuslik päev, sest täna lähen Eesti saatkonda ja saan teada, mida mu viisaga teha annab. AGa praegu istun oma uues lemmikkohvikus BANGKOKIS.!!!!!!! BANGKOKIS. Okei, maolen väga vaimustuses, päriselt, ma isegi tahan siia jääda. Ma jäängi siia muidugi, kui võimalik, nädalaks. Ja noh, tegelikult mitte päris, ma sõidan täna pärast saatkond veel ühte linna, ja jään sinna ööseks. Mm see on 2. maailmasõja ...muuseumilinn, kui nii öelda võib. Ma räägin sellest hiljem.
AGA ma tahaks kõigest järjest rääkida, nii et pärast... Ko Pha Ngani saart... sõitsin ma Ko Tao saarele, mis on SUKELDUJATE paradiis. Seal on päriselt terve maailma kõige odavamad sukeldumis...laagrid ja ma tahtsin siis ka oma diving license teha.
Kes mind teab, teab, et ma olen väga ...ei, väga pole vb õige sõna, aga ma pole hea ujuja. Ma ei upu, aga ma ei tunne end vees väga kindlalt. See on arvatavasti selle pärast, et kui ma kolme kuu vanune olin, luges mu ema ühesti tolle aja kõige popimast raamatust, et on hea, kui sa kolme kuu vanuse lapse külma vette üleni, kaasaarvatud pea, topid, siis ta muutub väga targaks ja ei jää kunagi haigeks. Ma pole tõesti kunagi haige ja ma ei pea enda ka väga rumalaks, aga ma tõesti KAHTLEN selle väga, et see vee teema mind selles aitas. Esimesed kaks korda kui mind veest välja tõstieti, karjusin ma, kolmandal korral muutusin ma siniseks ja ei karjunud enam ja ema süda peaaegu et seiskus:) Aga ma olen elus, nii et.. Mu õde sellist asja enam kannatama ei pidanud.
Nii, ja siis olen ma muidugi mitu korda ka uppunud. Esiteks kui ma väike olin, jälle, ema arvas, et mulle meeldib, kui ta mu vette pea uputab ja siis välja tõstab ja seda kogu aeg teeb, ja ma muidugi karjusin, ja ta arvas, et rõõmust. Ma alles hiljuti teatasi talle, et see mulle ei meeldinud ja ta oli väga üllatunud.
Ja ei tohi unustada ka seda, kuidas me esimest korda koolis ujulasse läksime ja mina vees olin ja lisette ka vette tuli ja mind uputama hakkas, sest ta ei osanud ujuda. Mina ka ei osanud.
Ja noh, kõige hullem oli saksamaal basseinis, kui ma olin ka umbes ...8-9. see oli selline vinge bassein kus mingil hetkel hakkas vihm ja lained tööle, ja ma olin nii pisike, et nad viisid mu madalast veest järjest sügavamale ja sügavamale ja keegi, mitte keegi ei pannud tähele, et ma seal täiesti uppusin. ma olin juba vist kahe meetri sügavusel ja poolsurnud, kui mu HERO Pauli mu välja tõmbas:) Ma olen ikka veel väga tänulik ja MÄLETAN seda hetke:)
Olgu, see oli selline lühi...kirjeldus minu suhetst veega. Nii et võib-olla te mõistate, et kui ma otsutasin teha diving licensi, mis tähendab 18 meetri sügavuses tund aega suplemist, siis see oli selline.. eneseületuse katse.
Esimene päev õnnestus enam-väühem. Ma sakkisin küll kõige rohkem, aga jäin ellu. Neelasin pool mereveest, aga jäin ellu. Ja teisel päeval 15 meetri sügavusel läks mulle kogu aeg vesi maski ja ma täiesti uppusin, ja noh, siis ma läksin välja, kuigi instruktor hoidis mind jalast kinni ja ei lubanud. Ma veidi vihkan teda, kuigi muidugi ma saan aru, et see on tema tööalane feil, kui ta ei suuda kedagi sukelduma õpetada. Ma tundsin end ka veidi feilina, aga ainult selle pärast, et ma raiskansin selle peale 9000 bahtit ja hommik enne feilimist ostsin veel 3000 maski, sest arvasi, et sellega saan ma vabalt hakkama. Nii et jah, raha mõttes täiesti FEIL. Aga samas, see oli väga hea kogemus ja ma sain ka tuttavaid jälle juurde ja tegelikult... Sometimes giving up feels SOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO good:)
Selles kohas oli söök lihtsat supersupersuper. Ja üldse, seal oli kõik super. JA MUUSIKA oli täpselt minu!!! Live muusika ja ka öösiti see, mis niisama mängis, täiesti .. minu. Olgu. pilte ka.

Selles kohas käisin ma kogu aeg söömas, ja mmm, paremat tunnet kui see pole. On, aga..:)

See on barbeque koht. KAs ma kirjutasin õigesti.. hm,
Laura, see on see HETK, millest, ma sulle rääkisin:)

Hea on enam mitte seal paradiisis olla ja kergendus oli tulla BANGKOKI. Okei, mu Bangkoki vaimustus kajastub jah siin ...bäää, okei,.