..

Teine postitus p2eva jooksul on mu rekord.. aga ka selline emotsioonimuutus on nii ebatavaline, ma tundsin, et ma pean sellest mingi m2rgi j2tma.

Avastasime, et mu buss l2heb palju varem kui me tahtnud oleksime, nii et suur 6htus88k meie viimase 6htu puhul... pidi muutuma kiir-l6unas88giks salatiga.

Avasime shampusepudeli ja s6ime ja kiirustasime ja kurvastasime. Ja siis nad saatsid mu bussijaama ja me kallistasime ja ma tundsin end okeilt. Ja siis ma istusin bussi ja lehvitasin neile ja hakkasin end halvasti tundma. Ja terve tee ma m6tlesin oma Caminole, oma inimestele.
Ja kui ma kohale j6udsin, siis ma tundsin end nii LOW LOW LOWlt kui 8ldse v6imalik. Suur bussijaam, v66rad n2od, hall vihmane ilm. Ja siis ma n2gin kedagi, keda ma tundsin.. ma r66mustasin, me r22kisime ja SIIS astusid bussijaama veel austrialased, kellega ma just 2 p2eva tagasi h8vasti j2tsin, ja kes lissaboni s6itma pidid, aga n2ed, otsustasid mitte s6ita. Me r22kisime pool tundi, lubasime 8ksteisele k8lla kindlasti tulla ja veel caminosid k6ndida.. ja kirjutada. JA siis me j2tsime j2lle h8vasti. Ja n88d olen ma ebareaalselt low.

Lihtsalt pahhhhhhhhhhhh. Ei taha midagi, ei tee midagi.. ei suuda isegi p2evikusse kirjutada. Nii et olen siin ja raiskan aega ja raha. Homme kell 8 on lend. Ja Barcelonasse 8ldse ei taha. Huvitav, kuidas mu 8likool mu vastu v6tab (mul on j2lle seal asju ajada) kui ma ikka veel 8leeilsest rannas magamisest l6kke j2rgi haisen.

AHHHH. saki-saki.