Tulin just tagasi maailma l6pust!

K2isin just Euroopa k6ige l22nepoolsemas kohas, mida peeti siis vanasti maailma l6puks. Kujutan ette kui paljud inimesed enne mind seal samas kividel istusid ja m6tlesid, et APPI, mis seal kaugel on.
Mina m6tlesin muidugi muust. Lehvitasin paar korda Kentsule, Patile ja Jimile ja m6tlesin oma m6tteid.
J6udsin ka km kivile, mis n2itas: TO GO.... 0.0000km. V2ga uhke tunne oli!

Traditsioon on p6letada oma riided jms, mida sa Camino ajal kasutasid. KUNA ma k6nnin veel 30 km (ja ma isegi ei tea mida vastata, kui inimesed k8sivad, miks ma seda veel k6nnin), jah, kuna ma k6nnin, siis ma ei v6tnud midagi p6letamiseks kaasa. AGA kui ma sinna j6dsin ja seda tuld n2gin, siis tundsin, et midagi peab minema. Nii et v6tsin seljast oma kollase s2rgi ja ... sinna ta l2ks. Sain ilusa pildi. Ja siis .. muidugi kui ma end seal paljastasin j2i mingi auto mu k6rval seisma ja mees lihtsalt VAHTIS. Lucky me.

Nii, kohtusin t2na veel oma Santiago lemmiksemuga, kes on endale tee peal girlfriendi soetanud. K2isin rannas, peitsin oma jalgu, mis on n88d kaks kuud rasseerimata (ha, ma m6tlesin, et kas peaks seda kirjutama v6i mittee... aga). Igal juhul, ha, 8ks poiss provib praegu trikood endale selga. meil on siin muide maailma k6ige parem albergue, t2iesti hipi-hipi.

Homme kavatsen 8he t8drukuga rannas magamiskotis magada. Praegu magavad ka kolm inimest ranans, aga ma ei l2inud nendega, nad vist vihkavad mind veidi, sest ma 8tlesin neile, et ma tulen ja n88d nad nad tulid tagasi ja n2gid, et ma panen siin t8hja. OKEI.

Muide, ma otsustasin, et kui ma siit 2ra saan hakkan ma j1lle normaalset blogi pidama. P6tlen pealkirja v2lja..