Kambodza 3.. Koh Ru, THE BEACH:)

Pärast Siem Riepi võtsime bussi Sinakhuvillesse, mis on Kambodza rannapiirkond, täiesti lõunas. See linn oli esimene koht, kus ma tundsin, ja tema ka muide, et PERSE, kuhu ma nüüd küll sattunud olen. Täiesti mõttetu igav must koht. Leidsin tee pealt alla aetud roti. HIIGLASUURE. See ütleb vist selle koha kohta kõik ära.

Ma võtsin tuuri saarele, kuhu me otsustasime ka ööbima jääda. Saar oli imeline nagu siinsed saared ikka. Nii et kui me kuulsime, et pole enam vabasid bungalowsid, siis me otsustasime ööbida rannas. ÕNNEKS teatas meile keegi, et kui me saare täpselt teisele poole kõnnime, siis seal on ka mingid bungalowd VIST. Nii et me kõndisime läbi täieliku dzungli umbes ma ei tea, tundus, et viis tundi, tegelikult vast mingi 15 minutit. Ja jõudsime uskumatusse kohta. Ranna ääres baar ja ooh, MISSUGUSE ranna ääres, täiesti inimtühi. Baaris istub patjadel põrandal paar inimest ja loavad raamatuid. Saime lõpuks pärast pikka stressirikast aega jälle, endale bungalow, aga siis otsustasime, et me tahame sinna veel kauaks jääda ja vahetasime selle ühiselamu vastu välja. Nii on odavam.

Saarest. See on Bamboo Island, tund aega paadisõitu Kambodza rannast, Sihnakovillest, sest loomulikult on saar ise ka Kambodza, aga ta tundub lihtsalt nii omaette, et ma.. jah, tund aega Kambodzast kõlab õigesti:) Saar jaotub kaheks pooleks, meie ja teiste pooleks. MEIE pool on Koh Ru resort. Seal töötab umbes 8 inimest ja külastajaid on koha peal tavaliselt ka umbes sama palju. Teisele saare poolele tuleb tavaliselt iga päev üks paat umbes 30 inimesega, kes terve päev randa naudivad ja siis Kambodzasse tagasi sõidavad. Mu jutu POINT on, et meie poolel ei olnud isegi jõulude ajal üle 20 inimese. Saar oli täiesti minu. Ha. Tähendab, terve rand oli otsesses mõttes täiesti minu päralt, sest enamik inimesi eelistasid bungalowdes istumist või raamatu lugemist. Nii et ma tõesti sain tervet mitmesajameetrist randa üksi nautida. ÜKSI. Haa.

Jah, see koht oli paradiis. Ja ma sain aru, et ka paradiisis ei suuda ma kaua olla. Pärast teist päeva tahtsin ma juba tagasi reisida, sest päevad läbi rannas lebotada, süüa ja edasi rannas lebotada pole päris minu teema.

Muide, lugesin just enne saarele jõudmist läbi ka päris THE BEACHI raamatu, ja phh, film oli küll suurepärane, aga raamat on lausa kirjeldamatu. See saar meenutas mulle väga raamatut. Eriti see elu.. lihtsalt ole ja naudi ja uuri inimesi:)

Aga jaa, jõulud veetsin ma seal. Ja kui on lahedamat kohta jõulude veetmiseks kui sinu enda kodu.. siis on see vist Koh Ru.:) Meil oli öine buffee, võisime süüa mida tahtsime palju tahtsime, juua alkoholi ämbritest otseses mõttes (miniämbritest siiski), ja vaadata kuidas kohalikud tulega žanglöörivad (okei, kahtlane, Bret?).. Ja muide, mida ma tahtsin veel VÄGA öelda on see, et siin reisides olen ma mõistnud, et siiski ON VÄGA PALJU inimesi, kellel on sama muusikamaitse kui mul, ja ma plaksutan iga kord, kui tuleb üks minu MAAILMA PARIMATEST lugudest kusagilt kõlarist, ja jee, seda juhtub väga tihti:)

Jõuluvana muidugi ei käinud. Võib-olla jättis ta kingituse mu pangakontole, ma LOODAN.

Pärast nelja päeva saarel sõitsime me ära ja ......jätsime jah hüvasti paradiisiga. Kui ma kunagi väga väga stressan, siis see on see koht, kuhu ma terve maailma eest põgenen.

Meie entusiastlik vanurite seltskond:O Õnneks on need ainult meie algsed reisikaaslased.


Teel paradiisi...
Ka teel paradiisi.
THE paradiis:)



Mu lemmik pilt.

Alkoämbrid:D Selle tegi välja mingi briti wannabe saareelanik, kes oli purjus iga õhtu, varastas mu koti (mis oli täis just pesust tulnud aluspesu ja lahtine, ehk ilma lukuta) ja jooksis sellega mööda tervet saart ringi, öeldes, et tagastab vaid siis kui ma temaga baariletile tantsima lähen. mm, ta oli veel väga vaimustusest sellest, et kaks päeva tagasi tantsis kolm tüdrukut Austraaliast temaaga seal.. Ta ei saanud sellest üle. Lõpuks, pärast väga pikka põdemist sain ma oma pesukoti kätte baarist, omanikult, kes tuleb saarele vaid korra aastas!! ja tuli just, jõulude pärast. Ta oli VÄGA noor, ütleme 25, võimalik, et vanem, ja ta oskas öelda eesti keeles ''TERVISEKS'', ha. Nii et kõik lõppes hästi.
JA MUIDUGI kasutasin ma ära tühja ranna ja tundmatu keele positiivseid külgi ja kirjutasin igale poole rannas Blacky ja Urmas Alendri laulusõnu. Jah, Blacky, sest mulle meeldivad Blacky laulud, eriti see:
Ah, ja veel ..
Muide, tatokat ma enam ei tee:) Mõistus tuli koju.
Ja seal oli isegi KIIK, mis tegi selle koha KÕIGE KÕIGE KÕIGE täiuslikumaks.


UUUH, onju.
Sõidame snorkeldama, on nii eesti keeles snorkeling?
BAAR, kus sai hammockis kõige kõige paremaid raamatuid lugeda ja lihtsalt PARIMAT muusikat kuulata:)
Meie dorm.
Meie vannitoad:)

KÕIige ilusam taevas.
meie dorm väljast.
taevas taevas
ja kui inimesle täiuslikul saarel midagi teha pole, siis ta teeb kividest kindluseid. või.. torne. Selliseid asju oli rand täiesti, (usun, et on ikka veel muide) täis, sest Patrick tegeles nendega kolm päeva järjest.

Mmm, ma tahtsin veel midagi selle saare koha pealt öelda. Kindlasti tahtsin veel midagi öelda.