Viimane Bangkok :) ja Tai.

Nagu näha, pole ma jälle aktiivne blogitaja olnud. Mul on kahju muidugi, sest nüüd ma pean tagantjärgi tuhat postitust tegema, sest ma ei taha midagi vahele jätta!
Aga jaa, ma olen terve ja kõik on hästi. Telefon ei tööta tõesti juba pikka aega, esimene nädal selle pärast, et ma olin üksikul (okei, 30-ikul saarel), kus polnud elektrit ja loomulikult ka levi. Ja nüüd, kui ma olen LAOSES (sest ma olen juba Laoses, mitte Kambodzas), mu telefon lihtsalt ei tööta, kes teab miks. Äkki selle pärast, et laoslased(?) kui kommud üritavad sakslasi kiusata ja diskirimineerida? Igal juhul, neil õnnestub see. Ma olen täiesti telefonitu.
AGA. Viimane Bangkok.. Pärast oma tiigrilaagrit pidin ma sinna tagasi tulema. Esiteks selle pärast, et mu buss Kambodzasse sõitis sealt, teiseks selle pärast, et pidin sõbraga kokku saama.
Kas ma rääkisin juba? Vist mitte, aga mu uue Bangkoki hotelliomanik on ladyboy. Ja mis kõige naljakam, ka mu praeguse Laose hotelliomanik on ladyboy. Hm, ma ei tea mida see peaks tähendama. Aah, ja üldse, mulle teatati, et Aasias on neid VÄÄÄGA palju, aga lihtsalt nad näevad nii naiste moodi välja, et sa ei panegi tähele, et midagi on ’’viltu’’. Mm, ja selle peale tuleb mul meelde, kuidas me Phang Nganis mu järjekordse uue sõbraga ööturul ringi käisime ja vaidlesime, kas teatud inimene on naine või mees.. ja ei jõudnudki mingile kindlale järeldusele. Ha, olen ka lugenud, et mehed, kes Aasiasse lõtvade püksikummide pärast tulevad tihti viimasel hetkel väga ehmatavad.. Kujutan ette, kuidas teie kujutlusvõime nüüd rändama hakkas.
Okei, pikk sissejuhatus. BANGKOK.
Olin seal vist pärast.. 3 päeva? Kaks ja pool päeva pigem. Ma lisan lihtsalt pilte.
Bangkoki kohta ütlen lõpetuseks, et HULL HULL HULL linn. Ma tõesti ei mäleta,mida ma juba rääkinud olen.. aga.. esimesed paar tundi käid sa tõesti lahtise suuga ja väga vaimustunult ringi, pärast.. sa vihkad Koh San Roadi. Pärast paari päeva edasi-tagasi kõndimist panin ma muide tähele, et mõned müüad olid mu juba meelde jätnud ja ma võisin niisama, segamatult enam-vähem kõndida. Aga see-selleks. Bangkok ja Koh San Road on igal juhul iga Aasia külastaja jaoks VÄGA must-see koht.
Muide, mu sõber, kellega ma kokku saama pidin.. Ta oli Põhja-Tais ja pidi öise bussiga tulema, ja poolteist päeva Bangkokis veetma. Bussisõit Bangkoki Chang Maist oli 14 tundi. Öine buss. Tema esimene buss läks katki, nii et ta jäi teisest bussist maha ja Bangkoki jõudis täpselt oma tagasilennu ajaks. Nii et ei mingit kohtumist ja oma viimase päeva Tais veetsin ma üksi Koh San Roadil masetsedes, sest olin viimase päeva juba täiesti äraplaaninud ja bronninud ja nüüd see feilis:) Eelneval päeval tutvusin muide Benjaminiga ka Saksamaalt, kes on ametlikult abielus oma jalgrattaga ja sõitis Saksamaalt Kasahstani!!! Eestist ka läbi, muide. Ja Peterburist. Ta teeb vabatahtlikku tööd Birmas. Muide, ta on juba mitmes inimene, kelle kaudu ma saaks tõesti VABATAHTLIKKU TASUTA tööd kusagil teha. Kui kellegil soovi on, siis võite ka ühendust võtta, ma arvan.
Kanchanaburis tutuvusin ma Jo’ga, kes on tai tüdruk, kellega ma veetsin täiesti TAI õhtu. Esiteks käisime me tema juures, tutvusin tema boyfriendiga, ja õega, ja veel poole suguvõsaga. Ja siis tuuritasime rolleril mööda linna ringi. Ja kui ma arvasin, et MINA olen sitt rollerijuht, siis oo, ma täiesti värissestin seal tagaistmel. Siis kutsus tema boyfriend meid välja sööma. Ta oli väga rõõmus, et kõik näevad, et tema kõrvalistmel istub pjuutiful young girl teisest riigist. Me sõime kõige tüüpilisemas tai kohas, kus käivad AINULT taid. Ma olin alati veidi uudishimulik, et huvitav, kas see söök seal kõlbab ikka söömiseks. Vastus on ei. Ma sorkisin pulkadega paar minutit ja ülejäänud aja õppisin tai tähestikku. Muide, vett ma seal ka loomulikult juua ei saanud kuigi mul oli VÄGA VÄGA suur joogijanu. Kahtlen väga, et nende joogivesi on joodav. Pärast jalutasime me ja istusime nende juures, sõime jätsi. Ja hotelli tagasi jalutasin ma veidi vindisena. Ja jäingi magama hotelli pargi võrkkiiges, õlu käes, naeratus näol. Ärgates tundsin end tõelise parmuna, ha.
Mm, Okei, nüüd peaks Kambodza 1 alustama:) Yummi.
Mu krokodilliunistus.

Käisin tänaval, kus iga tai lihtalt müüs ARUSAAMATUID täiesti mõttetuid asju. Kõike, mida ta vist oma diivanivahest leidis. Internatsionaalsed barbid.
Kristi, yummi lagrits, jälle:D
Ja ma ARMASTAN neid haigeid kasse. Nad lihtsalt lehvitavad sulle 24/7 ja näevad väga rõvedad välja, aga ma armastan neid ja lehvitan millegipärast neile ka tagasi.
Näete, kui moemaailm sind ei taha...
Ah, ja siiski väga õnnelikud.

Ja ma vihkan VIHKAN kui nad seda lastega koos teevad.

THE lamav Buddha. VÄGA suur, umbes 30 meetrit, pikem. Ja kullast! Ja tema padi, ohhoo.

Nii müüvad nad siin asju. Ma ei imestaks kui nad seal dirrty massazi pakuvad. Siin on kõik koos, yingyang:D

Käisin koolis..
Must be the season of the wichhhhh:)


Nii ilus!!

Chuck Norris on ka Tais Chuck Norris.
Ja igasuguseid, tõesti igasugueid asju võib sealt tänavalt leida:D HA.


Koh San Road

Footmassage
Yummi, NOT.





NOT NOT NOT. Onju. Ja seeee on vaade minu Kanchanaburi rõdult, uuh, mu lemmik siiani. Ja nii näevad välja mu edukad päeva algused:)
Ja muidugi üksi restoran, menüü, raamat, misiganes ei unusta kuningat. See oli kalender.
See on Jo:)
Ja see on mu Merry Christmas õnnitlus.
Ja teine lemmikvaade:)