Jah, ma olen öelnud, et elevant on THE thing, tiigrid ka, aga ahv oli midagi täiesti... uut kahtlemata. Jalutan pärast tuubitamist ringi.. üksi, tuubiga, ja äkki, pabah, vaatan, aiaposti peal on ahv! Minu esimene TÕELINE kokkupuude ahviga. Ma nägin küll 1000 ahvi Angkor Watis, aga siis kui ma nende lähedale minna tahtsin, siis neid enam ei olnud. Aga see ahv oli .. kahe meetri kaugusel. Ma erutusin muidugi väga! Mõtlesin kohe, et ahh, mida Lisette praegu teeks/ütleks/karjuks. Ma otsustasin, et ta lihtsalt nutaks:)
Kaamerat mul mudiugi kaasas polnud.. nii et pärast tulin s'pradega tagasi, et ma ikka special sissekande teha saaks. Algul ma ei arvanud, et ma ahvi katsuda saan. Oi, mulle on nii imelikke jutte räägitud. Näiteks ühe mu sõbra eks-tüdruk(mis pole üldse tähtis info, aga..) ühesõnaga, ta tahtsi ahvi katsuda, ja ahv hüppas talle pähe, küünistas tema nägu ja käsi, ja tiris juukseid välja.
Teine jutt on muidugi sellest, kuidas nad sult asju näppavad, varesed.
Kolmas on muidugi kõige naljakam, lõuna Tais rääkis mulle keegi... et neil oli bungalow, ja nad avastasid, et bungalowl on vannitoauksel mõlemal pool lukud, ja ka akendel, mõlemal pool. NAd mõtlesid, et huvitav küll MIKS, ja siis tuli välja, et ahvid käivad bungalowdes lõbutsemas. Ja paari päeva pärast nad siis tundsid omal nahal, kuidas on, kui ahv päevakese su toas veedab. nad ütlesid midagi selles stiilis.. et .. isagi 50 purjus tiinekat ei suudaks sellist korralagedust korraldada. Et.. igat asja, mida sai liigutada.. olid nad liigutanud, visanud, purustanud, jnejne.
Aga pärast teda.. julgesin ma ka:)
Ja täiesti täiesti uskumatu täiesti...............baah tunne oli katsuda neid käsi, mis olid TÄPSELT nagu inimkäed. täpselt.. ma ei .. ma kirjeldan neid kui mustanahalise kõhna inimese käsi kõigile. Sest sellised nad olid.. pikad pehmed sõrmed.. mm
Ja pärast tuli välja, et ahv armastab MIND!!! Sest kõigist, kes me seal olime, neli inimest hüppas ta vaid minu otsa ja koguni 4 või 5 korda! Ma arvasin, et asi on muidugi minus. JA iga kord kui ta mu seljas ronis, andsin ma kellegi kätte kaamera, et ta mind pildistaks, ja siis ahv otsustas, et ma pole enam nii huvitav.
Panime pead kokku ja saime aru, et jah, talle meeldib mu kaamera:) mitte mina. bääh.
Olgu. tsaukaaa:) Vähemalt üks veidi sisukam sissekanne. AAA.
MA tahtsin veel rääkida, et see ahv on siis kodustatud. keegi on ta lihtsalt dzunglist enda koju tassinud. ja see on kohalik... koduloom. Iga turist võib ta lihtsalt nööri otsas jalutama viia:)
Jah, ja palju palju pilte minust:) Ja EI, ta ei söö täisid minu peast, vaid pähkleid.
5 comments:
Täiesti lõpp kui armas.. eriti see esimene pilt, kus ta su peas istub:D
Mõnusalt suur valik pilte jälle :)
jah, nutan tõesti :)
Väga vahva sissekanne ;) Tahaks selle ahvipoisi endale kaissu võtta ja täiega kussutada.
Nii armas :) Tahaks pai teha.
Mulle hüppas Ukrainas selline raskuse külge aheldatud ahvipoiss õlale ja siis tema peremees, kes kasvatas ja kasutas looma natuke teisel eesmärgil kui sinu ahvikese omanik, tormas mulle ligi ja pakkus pilti mingi rahasumma eest. See polnud üldse positiivne!
Post a Comment